KIRIKLIK VAATLEJA

Voice of the Family, 8. aprill 2016

 

Apostelliku üleskutse Amoris Laetitia välja kuulutamine paavst Franciscuse poolt tähistab piiskoppide sinodi protsessi lõpetamist, millel on domineerinud katsed õõnestada katoliku õpetust inimelu, abielu ja perekonnaga seotud küsimustes, mis hõlmavad abielu lahutamatust, rasestumisvastaseid vahendeid, kunstlikku viljastamist, homoseksuaalsust, “gender-ideoloogiat” ning lapsevanemate ja laste õigusi, kuid ei piirdu ainult nendega. Need katsed moonutada katoliku õpetust on nõrgestanud Kiriku tunnistust loomulikku ja üleloomulikku korda kuuluvatest tõdedest ning on ähvardanud perekonna heaolu, eriti selle kõige nõrgemaid ja haavatavamaid liikmeid.

Apostellik üleskutse Amoris Laetitia on väga pikk dokument, mis käsitleb mitmesuguseid perekonnaga seotud teemasid. Seal on palju lõike, mis kajastavad tõetruult katoliku õpetust, kuid see ei tohi vähendada, ega vähendagi, nende lõikude tõsidust, mis õõnestavad Katoliku Kiriku õpetust ja praktikat. Voice of the Family kavatseb esitada järgnevatel päevadel ja nädalatel täieliku analüüsi selles tekstis olevatest tõsistest probleemidest.

Voice of the Family väljendab järgnevaid esialgseid muresid ja teeb seda suurima austusega paavsti ameti vastu ning ainuüksi siirast soovist aidata hierarhiat katoliku õpetuse väljakuulutamises elu, abielu ja perekonnaga seotud küsimustes ning et toetada perekonna ja selle kõige haavatavamate liikmete autentset hüve.

Me arvame, et tõstatades järgmisi probleeme täidame me oma kohust nagu on selgelt sätestatud Kanoonilise Õiguse Koodeksis, mis ütleb:

„Vastavalt oma teadmistele, kompetentsile ning võimetele on neil õigus, vahel isegi kohustus, pühadele hingekarjastele Kiriku hüvet puudutavates küsimustes oma arvamust avaldada ning – säilitades usu ja kommete rikkumatuse, aupaklikkuse karjaste vastu ning võttes arvesse Kiriku ühist hüve ja isikuväärikust – anda seda arvamust teadmiseks teistele usklikele.ˮ (Kaanon 212 §3)

“Lahutatud ja uuesti abiellunute” lubamine Pühale Armulauale 

Amoris Laetitia VIII peatükis (paragrahvides 291-312) pakutakse välja mitmeid lähenemisi, mis valmistavad “lahutatud ja uuesti abiellunud” katoliiklaste jaoks ette teed Püha Armulauasakramendi vastuvõtmisele ilma tõelise meeleparanduse ja elu muutmiseta. Need paragrahvid sisaldavad:

(i) segaseid kirjeldusi katoliku õpetusest surmapatu olemuse ja mõju, patu süülisuse ja südametunnistuse olemuse kohta

(ii) ideoloogilise keelepruugi kasutust Kiriku traditsioonilise terminoloogia asemel

(iii) selektiivsete ja eksitavate tsitaatide kasutamist varasematest Kiriku dokumentidest.   

Eriti murettekitav näide varasemast õpetusest pärineva ebatäpse tsitaadi kohta leidub paragrahvis 298, milles tsiteeritakse paavst Johannes Paulus II ütlust Familiaris Consortio‘s, et on olemas olukordi, „milles tõsistel põhjustel, nagu näiteks laste kasvatamine, ei saa mees ja naine täita kohustust lahku minnaˮ. Kuid teine pool paavst Johannes Paulus II lausest, mis kinnitab, et sellised paarid „võtavad endale kohustuse elada täielikus karskuses, see tähendab, hoidudes abielus paaridele eriomastest aktidestˮ (Familiaris Consortio, nr. 84) on Amoris Laetitia‘s välja jäetud.

Lisaks võime selle ebatäpse tsitaadi juurde kuuluvas joonealuses märkuses lugeda:

„Sellistes olukordades paljud inimesed, kes teavad ja aktsepteerivad võimalust elada “nagu vennad ja õed”, mida Kirik neile pakub, märgivad, et kui puuduvad teatud laadi intiimsuse väljendusviisid, juhtub sageli, et “truudus satub ohu alla ja kannatab laste heaolu.”ˮ (Vatikani II Kirikukogu, pastoraalne konstitutsioon Kirikust kaasaegses maailmas Gaudium et Spes, 51)

Dokument viitab sellele ekslikule vaatele, kuid ei seleta, miks on see vale lähenemine. See on vale nimelt seetõttu, et:

(i) Kõik väljaspool kehtivat abielu toime pandud seksuaalaktid on oma olemuselt kurjad ja pole kunagi õigustatud toime panna olemuselt kurja tegu, isegi mitte selleks, et saavutada hea lõpptulemus

(ii) “Truudus on ohu alla seatud” väljaspool abielu toime pandud seksuaal-intiimsete tegude läbi, kuid truuduses elatakse, kui kaks kehtetus liidus elavat indiviidi hoiduvad seksuaalsest intiimsusest, olles truud oma kehtivaks jäävale algsele liidule.

(iii) Tsitaat vihjab sellele, et lapsed kannatavad seetõttu, et nende vanemad elavad jumaliku armu abiga karskuses. Vastupidi, sellised vanemad näitavad oma lastele eeskuju truuduses, karskuses ja usalduses Jumala armu väesse.

Dokument tsiteerib Gaudium et Spes’i, kuid lõik on võetud kontekstist välja ning ei toeta tehtud väidet. Kontekstis on selge, et Gaudium et Spes räägib abielus katoliiklastest seoses reproduktsiooniga, mitte aga nendest, kes elavad vabaabielu kehtetus liidus. Täielik lause on järgmine:

„Kuid kus abielu intiimsus on katkestatud, võib truudus sageli sattuda ohu alla ja kannatada järelkasvu hüve. Siis nimelt ähvardab oht nii laste kasvatamist kui ka julgust vastu võtta uusi lapsi.ˮ (Gaudium et Spes, nr 51)

Seetõttu on raske vältida järeldust, et apostellik üleskutse on vähemalt tõstatanud võimaluse, et abielu rikkuvad seksuaalaktid võivad mõnel juhul olla õigustatud ning on sellele aluse andmiseks ebatäpselt tsiteerinud Gaudium et Spes’i.

Teisi lähenemisviise, mis õõnestavad katoliku doktriini sakramentide vastuvõtmise koha pealt, käsitleb Voice of Family‘s peatselt.

Vanemlikud õigused ja seksuaalkasvatus

Amoris Laetitia sisaldab lõiku pealkirjaga “Vajadus seksuaalkasvatuse järele” (paragrahvid 280-286). See lõik ulatub üle viie lehekülje, viitamata sealjuures kordagi vanematele. Teisest küljest aga leidub seal viide “haridusasutustele”. Ometigi on seksuaalkasvatus „vanemate põhiõigus ja kohustusˮ, mis „peab alati olema läbi viidud nende tähelepaneliku juhendamise all, kas siis kodus või nende poolt valitud ja kontrollitud haridusasutustesˮ (paavst Johannes Paulus II, Familiaris Consortio, nr 37). Selle õpetuse välja jätmine ajal, mil vanemlikud õigused seksuaalkasvatuse osas on tõsise ja püsiva rünnaku all paljude maailma rahvaste hulgas ning rahvusvahelistes organisatsioonides, veab vanemaid tõsiselt alt. Selles lõigus ei tsiteeri Amoris Laetitia mitte ühtegi Kiriku varasemat dokumenti, mis selgelt kinnitaks seda õigust; seevastu tsiteeritakse seal Frankfurti koolkonnaga seotud psühhoanalüütik Erich Frommi. Dokumendis sisalduvad varajasemad viited vanemlikele õigustele (paragrahvis 84) on küll teretulnud, kuid ei suuda kompenseerida vanemate väljajätmist sellest lõigust.

Homoseksuaalsed liidud

Amoris Laetitia, järgides sinodi dokumentide puhul juba varajasemalt kasutusele võetud lähenemisviisi, vihjab, et „samasooliste liidudˮ võivad pakkuda „teatud stabiilsustˮ ning võivad omada mingit sarnasust ja suhet abieluga. Amoris Laetitia märgib, et:

„Me peame tunnistama paljusid erinevaid perekondlikke olukordi, mis võivad pakkuda teatud stabiilsust, kuid näiteks de facto või samasooliste liite ei saa lihtsalt olla samastada abieluga.ˮ (paragrahv 53)

Rahvusvahelised institutsioonid avaldavad suurt survet eesmärgiga kõrvale lükata traditsiooniline arusaam perekonnast, seda perekondlikes vormides esinevale “vaheldusrikkusele” või “mitmekesisusele” viitava keelekasutuse vastuvõtmise läbi. Viide sellele, et “samasooliste liidud” moodustavad osa “perekondlike situatsioonide suurest erinevusest”, on täpselt see, mille vastu perekonda toetavad grupid nii tugevalt võitlevad. Sellist keelt kasutades õõnestab apostellik üleskutse perekonda toetavate liikumise tööd, mille eesmärgiks on kaitsta perekonna tõelist mõistet ning kaitsta seega lapsi, kes sõltuvad nende heaolu ning tervisliku arengu jaoks Jumala tahtest määratud perekonna struktuurist.

Tuleb märkida, et paragrahvis 251 on uuesti kinnitatud Kiriku autentset õpetust, et „pole absoluutselt mitte mingit alust käsitleda homoseksuaalseid liite kasvõi kuidagi sarnastena või isegi kaudselt analoogsetena Jumala plaanidele abielu ning perekonna suhtesˮ.

“Gender-ideoloogia” 

Amoris Laetitia toetab “gender-ideoloogia” keskset aspekti väites, et „tuleb rõhutadaˮ, et bioloogilist sugu ja sotsiaal-kultuuriline “soolisust” tuleb „teineteisest eristada, kuid mitte eraldadaˮ (paragrahv 56). Gender-teooria aluspõhimõtte aktsepteerimine õõnestab dokumendi muidu teretulnud kriitikat ideoloogia ja selle mõju osas. Vale arusaam, et bioloogilist sugu on võimalik eristada niinimetatud “soolisusest”, pakuti esmakordselt välja 1950-ndatel aastatel ja see on “gender-ideoloogia” aluseks. Vastuseis “gender-ideoloogia” tagajärgedele on võimatu, kui aktsepteeritakse selle esimest ekslikku põhimõtet.

Rünnakud süütu inimese elule

Amoris Laetitia ei suuda rinda pista sündimata lastele, eakatele ja puuetega inimestele suunatud ohu ulatusega. Konservatiivsed arvestused näitavad, et viimase sajandi jooksul on abordi läbi hävitatud üle miljardi sündimata elu. Ometigi leidub dokumendis, mis esitab väljakutseid perekonnale ning mis on 263 lehekülge pikk, ainult mõni üksik põgus viide abordile. Kordagi ei mainita selles kunstlike viljastamismeetodite poolt tekitatud hävitustööd, mis on samuti kaasa toonud miljonite inimelude kaotuse., Tõsise arutelu puudumine sündimata elule toimuvate rünnakute osas on selles kontekstis raskekaaluline tegematajätmine.

Leidub ka minimaalne viide eutanaasiale ja abistatud enesetapule, seda vaatamata suurele survele nende ülemaailmseks legaliseerimiseks. Suutmatus seda ohtu adekvaatselt käsitleda on samuti üks väga kahetsusväärne tegematajätmine.

Rasestumisvastased vahendid 

Amoris Laetitia ei suuda adekvaatselt kinnitada katoliku õpetust rasestumisvastaste vahendite kasutamise osas. See on murettekitav möödalaskmine arvestades, et

(i) seksuaalakti sugu jätkavate ja ühendavate eesmärkide eraldamine teineteisest on surmakultuuri suurim katalüsaator ning

(ii) Kiriku õpetuse selles valdkonnas laialt levinud sõnakuulmatus ja teadmatus on saanud tekkida just seetõttu, et Kiriku hierarhial pole õnnestunud seda tõde edastada.

Dokumendi arutlus südametunnistuse osas on samuti puudulik nii vastutusrikast lapsevanemaks olemist” käsitlevas paragrahvis 222 kui ka avaliku abielurikkumise seisundis viibivate isikute poolt sakramentide vastuvõtmist vaatlevas peatükis VIII. Paragrahv 303 on erilisel viisil murettekitav, seda eriti järgmises väites:

„Ent südametunnistus võib teha rohkem kui tunnistada, et antud olukord ei vasta objektiivselt evangeeliumi üldistele nõudmistele. See võib samuti siiralt ja ausalt tõdeda seda, milline on kõige õilsam vastus, mida praegu Jumalale anda võib, ning jõuda ka teatud moraalse kindlusega äranägemisele, et just see on see, mida Jumal ise küsib keset inimese enda piiride konkreetset keerukust, ehkki see pole veel täielikult objektiivne ideaal. Igal juhul tuleb meeles pidada, et see eristamine on dünaamiline; see peab jääma alati avatuks uutele kasvuetappidele ja uutele otsustele, mis võivad ideaali veelgi paremini realiseerida.ˮ

See seisukoht tundub olevat omaks teinud eksliku arusaama “järk-järgulisuse seadusest” ja sisendab, et on teatud juhud, mil patt pole mitte ainuüksi vältimatu, vaid on ka aktiivselt Jumala poolt sellele inimesele tahetud. See on ilmselgelt vastuvõetamatu.

Kokkuvõtted  

See on ainult lühike sissejuhatus väga paljudele probleemidele, mida sisaldab Amoris Laetitia. Selleks, et täielikult välja tuua kõik tekstist tulenevad järeldused, on vaja täiendavaid uuringuid, kuid on ilmselge, et see dokument ei suuda anda katoliku doktriini selget ja tõetruud esitust ning viib vältimatult järeldusteni, mis võivad lõppeda katoliku Kiriku muutmatu õpetuse ja sellele lahutamatult rajatud distsipliinide rikkumistega. Meie esialgne ülevaade annab piisava põhjuse pidada seda dokumenti ohuks katoliku usu terviklikkusele ja perekonna autentsele hüvele.

Me kordame veelkord, et meie kriitika on tehtud suure austusega paavsti ameti vastu, kuid teadvustades ilmalike katoliiklastena oma kohustusi Kiriku hüve vastu ning elu ja perekonda toetavate aktivistidena oma kohustusi töötada perekonna ja selle kõige haavatavamate liikmete kaitseks.

Voice of the Family on 26-st elu ja perekonda toetavast organisatsioonist koosnev rahvusvaheline koalitsioon, mis oli kohal Roomas nii kogu erakorralise (2014) kui ka korralise perekonnateemalise sinodi (2015) ajal. Voice of the Family on välja andnud sügavutiminevaid analüüse sinodi ametlikest dokumentidest.

Voice of the Family kodulehelt inglise keelest tõlkinud Kristi-Maria Niitvägi