Isa Ivo Õunpuu

Indrica Jumalaema imettegev ikoon (koopia asub Tartu Katoliku Koolis)

2015. aastal tähistas terve Eestimaa ja veidi tagasihoidlikumal viisil ka Lätimaa oma maade Maarjamaa (Terra Mariana) nime all pühimale Neitsile Maarjale pühitsemise 800. aastapäeva. Selle juubeli tähistamise ettevalmistamine Eesti katoliku kirikus ajendas mind koos paari teise vaimulikuga ja ilmikust ajaloolasega uurima selle pühitsuse ajalooliseid allikaid, religioosset ja õiguslikku tausta, tähendust ja tagajärgi Eesti maa ja rahva ajaloolisele saatusele.

Tänase patronaatpüha jutluses pole võimalik pikalt käsitleda kõiki selle pühitsuse üksikasju, seetõttu viitan lühidalt selle pühitsusega seotud tähtsamatele aktidele, isikutele ja aastaarvudele. Esimest korda pühitses oma Liivimaa misjonipiiskopkonna ja kõik selle maad ja elanikud PN Maarja kaitse alla aastal 1186 Ikškiles (Riia lähistel asuvas Üksküla asulas) esimene Liivimaa misjonipiiskop püha Meinhard. Seda pühitsust uuendas tema ametijärglane peapiiskop Albert 1201. või 1202. aastal, peale oma piiskopiresidentsi ületoomist Ikškilest Riiga. 1215. aastal osales Riia peapiiskop Albert koos Eestimaa misjonipiiskopi Theoderichiga (kes oli varem olnud piiskop Meinhardi abiline ja osales nii piiskop Meinhardi poolt ettevõetud kui piiskop Alberti poolt uuendatud pühitsusaktis) IV Lateraani Kirikukogul Roomas ja kohtus seal paavst Innocentius III-ga, andes paavstile ülevaate misjonitegevusest Liivi- ja Eestimaal. Selle kohtumise käigus mainisid piiskopid Albert ja Theoderich paavstile oma piiskopitoolide ja misjonimaade pühitsemist Jumalaemale, rääkides Liivi- ja Eestimaast kui ühtsest „ema maast” (terra matris), võrreldes seda „Püha maa” Palestiinaga kui „poja maaga”. Piiskoppide Alberti ja Theoderichi ettekande peale vastas paavst Innocentius III, nende poolt mainitud pühitsusakti kinnitades: “Nagu poja maad, nõnda ka ema maad püüame me alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada.”

Piiskoppide Meinhardi, Alberti ja Theoderichiga ning paavst Innocentius III antud kinnitusega seotud faktide ja asjaolude analüüsi tulemusena tuleb jõuda järeldusele, et Liivimaa ja Eestimaa eriline pühitsemine nende piiskoppide poolt PN Maarjale oli nende maade ja rahvaste ajaloos püsivaid religioosseid, vaimseid, kirikuõiguslikke ja poliitilis-õiguslikke tagajärgi kandev akt, sarnaselt nagu see on näiteks Poola korduvalt uuendatud pühitsemine Jasnogóra (Czestochowa) Jumalaemale Poola kuningate poolt, Ungari pühitsemine Jumalaemale tema esimese kuninga Stefani poolt ja veel mõnede teiste maade ja rahvaste pühast ajaloost teada olevad pühitsemised PN Maarjale.

Mida kujutab endast ühe maa ja seoses sellega tema rahva pühitsemine pühale isikule, antud juhul pühimale Neitsile Maarjale? See kujutab endast pühitsetud maa ja rahva andmist pühitsuse adressaadiks oleva, Pühima Kolmainsuse jumalike isikute järel kõige pühama ja mõjuvaimsama isiku, Jumalaema Maarja, erilise hoole ja kaitse alla, sisuliselt tema omandiks, sarnasel viisil nagu maad ja rahvad on pärilike maavalitsejate pärisomand, kuid palju sügavamal, kõikehõlmavamal ja tegusamal viisil – nii, et selle maa ja rahva huvid ja saatus on sellest pühitsusaktist alates PN Maarja isiklikud huvid ja eesmärgid. Sellisel pühitsusaktil on sügavad tagajärjed pühitsetud maade rahvaste ajaloole, kultuurile ja vaimuelule, rääkimata nende igavesest saatusest.

Eestimaa nimetamine Maarjamaaks on vaieldamatult tänapäevani püsiv fakt, mida kinnitab ka Eesti Vabariigi autasu nimetus Maarjamaa rist. Kuid kas seetõttu on kõigile ilmselget põhjust rääkida Jumala järel mõjuvõimsama isiku, püha Neitsi Maarja erilisest hoolest ja kaitsest Maarjamaa ja tema rahva eest? Eesti ajalooga, eelkõige religioosse ajaloo ja tänapäevase seisundiga seotud faktid ja asjaolud näivat tõendavat vastupidist, ajendavad rääkima pigem kas selle poolt, et Eestimaa pühitsemine Neitsi Maarjale oli kas ilma mingi püsiva mõjuta, kaasajal vaid teatud sentimentaalset tähendust omav episood kauges ajaloos, või siis selle poolt, et Neitsi Maarja pole kahjuks siiamaani saanud Eesti- ja Liivimaal talle pühitsuse alusel antud õigusi ja mõjuvõimu tulemuslikult teostada.

Esimene ja ristiusust kaugele inimesele eriti veenav etteheide Liivimaa ja Eestimaa Maarjale pühitsemise tegeliku mõjususe vastu on kindlasti nii Eestimaa ja eesti rahva, eelkõige aga väljasurnud liivi rahva kannatusterohke ajalugu. Tundub, et see pole rikas mitte millegi positiivse poolest. Liivimaa puhul on see üldse lakanud olemast kunagise Maarja-pühitsuse esmase subjekti, liivi rahva, ajalugu. Selle etteheite paikapidavuse üle liiga pikalt arutledes aga kaotame silmast asjaolu, et ei Jumaliku Ettehoolduse ega ka PN Maarja hoolitsuse peamiseks eesamärgiks ei ole talle erilisel viisil meelepäraseid ja pühendunud rahvaid kaitsta ajalooliste, poliitiliste, sotsiaalsete ja muud laadi traagiliste probleemide ja sündmuste eest, rääkimata neile püsiva riikliku iseseisvuse, poliitilise ja majandusliku õitsengu, rahu ja heaolu kindlustamisest. Jumala ning Jumala tahtega alati kooskõlas tegutseva Neitsi Maarja peaeesmärgiks on hingede päästmine igaveseks eluks ja kõik muu ainult niivõrd, kuivõrd see peaeesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Kannatustest, sõdadest, vangipõlvedest, riikliku iseseisvuse kaotustest, kultuurilise ja religioosse autonoomia piiramistest rikka juudi rahva ajalugu viitab pigem sellele, et ka Maarjamaal ja tema rahval pole põhjust oma Kuningannalt oodata muud saatust, kui vaeva- ja võitlusrikast rändamist läbi maises elus ootavate rohkete katsumuste ja takistuste Maarja ja Kristuse taevase Kuningriigi poole. Erilisel viisil Maarjale pühendatud rahva maise käekäigu illustreerimiseks võime pöörata oma pilgu näiteks Poola või Ungari rahva ja riigi ajaloole.

Kui nii selgus, et proov Eesti armetu poliitilise ajaloo etteheitega Eesti Maarjale pühitsemise puuduvat tulemuslikkust tõendada ebaõnnestus, siis ometigi peaks teine proov etteheite raskuspunkti asetamisega Eesti rahva religioosse ajaloo ja kaasaja seisundi armetusele märki tabama. Kui Maarjamaa Kuninganna jaoks pole oluline tema maa ja rahva poliitiline seisund ja majanduslik käekäik, vaid eelkõige sellel maal elava rahva liikmete hingede seisund ja pääsemine Tema Poja Kuningriiki, siis ometigi peaks nimetatud eesmärk otseselt sõltuma selle maa elanike religioossest ja moraalsest seisundist. See seisund aga on Eesti puhul, nii lähemas minevikus kui kaasajal, armetust armetum ja näib küll kindlalt tõendavat, et Maarja tegutsemine Maarjamaal eriti õnnestunud ei ole ja et „Maarjamaa” tundub olevat lihtsalt üks kultuurilise ja ajaloolise päritoluga poeetiline sõnakõlks. Seda etteheidet Maarja pühitsuse senisele kaheldavale tulemuslikkusele Maarjamaal tuleb katoliiklastel tõesti märksa tõsisemalt võtta. Ma ei kavatse tänases jutluses seda etteheidet ümber lükata, kuid esitan lühidalt vaid kaks kaalukat vastuargumenti.

Esiteks, me ei tea kuigi täpselt, milline oli Maarjamaa Kuninganna ja Tema Poja tegelik mõju talle pühendatud maa ja rahva peamiste liikmete, Eesti lihtsa maarahva hingedes, religioosses ja moraalses elus pikkadel katoliiklikel sajanditel kuni võõrvõimu poolt peale surutud „usupuhastuseni”, Liivi sõja aegse katoliikliku kontrreformatsiooni ajal ning isegi sajandeid hiljem, vähemalt kuni XIX sajandi lõpuni visalt säilitatud, luteri kirikuõpetajate poolt „ebausklikuks puuslikukummardamiseks” nimetatud kommete mõju all, mis olid tegelikult katoliikliku Maarja- ja pühakute kultuse jäänused preestritest ja sakramentidest ilma jäänud rahva seas. Me võime seda ainult aimata vähestest säilinud ürikutest, näiteks paavstliku legaadi Antonio Possevino Eestimaa kohta kirjutatud kirjadest Mantua hertsoginnale.

Teiseks, katoliiklike õpetlaste, eriti marioloogide ja ajalooteoloogide laialdane seisukoht on, et Jumalikus Ettehoolduses seatud püha ajalugu,e. õndsuslugu juhtivate otsuste alusel on Jumal reserveerinud oma Poja Emale PN Maarjale eriliselt tegusa ja juhtiva rolli Kiriku ja maailma ajaloos alles õndsusloo lõpu poole, mis langeb kokku rahvaste ja riikide usust taganemisega, katoliku ja usu ja Kiriku vastaste rünnakute ägenemisega alates XIX sajandist. Seda illustreerib Kiriku poolt uuritud ja autentseks tunnistatud PN Maarja ilmutuste ja avalike sõnumite rohkenemine alates XIX sajandist, mitme Maarja rolli käsitleva usudogma ja tõdemuse väljakuulutamine ja PN Maarjat käsitleva õpetuse ja tema austamise areng XIX ja XX sajandil. P. Louis Grignon Marie de Montfort’ sõnul tuleb Kristuse kuningriik Maarja kuningriigi läbi; Fatima Jumalaema sõnumi kohaselt ennetab Kristuse lõplikku triumfi Maarja Patusüüta Südame triumf. Nii võib teoloogiliselt igati põhjendatult loota, et ka Maarjamaa ja tema rahva suhtes on Maarja lõplik sõna veel ütlemata ning et Maarja vabastavad sõnad Eestis võivad kõlada ja vabastavad teod järgneda keset kõige traagilisemat lootusetust. Võib-olla on Maarjamaa 800. juubeliaasta pühitsemise keskse aktina 2015. a. 15. augustil Tallinnas toimunud Eesti ja Liivimaa Maarjamaana Maarjale pühitsemisakti uuendamine piiskop Philippe Jordani ja Riia piiskopi Zbigniew Stankievicsi poolt ja Venemaa pühitsemine PN Maarja Patusüüta Südamele paavst Franciscuse poolt 22. märtsil 2022 tähtsad etapid, mis hiljem osutuvad olevat PN Maarja otsustaval viisil Maarjamaa Kuningannana tegutsemise alguseks. Loodetavasti on ka teist aastat järjest siin kirikus Maarjamaa Kuninganna patronaatpüha liturgiline pühitsemine rikkumata katoliku riituses üks oluline samm Maarjamaa Kuninganna otsustavas avalikus tegutsemises.

Maarjamaa 800. juubeliaasta tähistamise ettevalmistuse käigus sai mulle isa Raivo Kokise ja Riia peapiiskopkonnas tegutseva isa Andris Priede kaudu teatavaks asjaolu, et alates 1930-ndatest aastatest pühitseti Riia peapiiskopkonnas ja teistes Läti piiskopkondades patronaatpühana liturgilist püha PN Maarja kui Maarjamaa Kuninganna auks ja et isa Kokis olevat kunagi Latgale katoliku kogudusi külastades näinud ühes vanas missaalis koguni Maarjamaa Kuninganna auks pühitsetava missa formulari. Paraku ei õnnestunud seminarist Kokisel ei siis ega hiljem, peale preestripühitsust hankida ühtegi Lätimaal enne liturgiareformi kasutusel olnud missaali. Ainsa viitena sellele pühale sain isa Kokiselt Lätis 1936. välja antud lätikeelse rahvamissaali selle püha liturgiliste tekstide lätikeelsete tõlgetega, mille alusel isa Kokise abiga õnnestus tuvastada Maarjamaa Kuninganna missa ladinakeelsed originaaltekstid. Kuna aga lätikeelses rahvamissaalis puudusid viited selle püha sisseviimise ajale, autorile ja dekreedile, polnud see allikas piisav, et lubada selle püha avalikku pühitsemist ei FSSPX Eesti kabelites ega ka ametlikus kirikus. Minu ettepanek 2014. a. Eesti apostellikule administraatorile piiskop Philippe Jordanile Eestis Maarjamaa Kuninganna püha ja missaformulari sisseseadmiseks või lubada seda püha avalikult pühitseda juba olemasoleva Läti traditsioonilise missaformulari alusel traditsioonilises missariituses, ei leidnud positiivset vastust. Hiljem peale minu tagasipöördumist koostöösse FSSPX-ga käskis juba isa Stehlin isa Kokisel ja minul otsida neid originaalallikaid. Lõpuks paar aastat tagasi õnnestuski isa Kokisel Riia peapiiskopkonna arhiivist leida viited Riia peapiiskopi Antoni Springovicsi 1935.a. 10. aprilli dekreedile, millega seati sisse Maarjamaa Kuninganna püha tähistamine maikuu esimesel pühapäeval, ilma breviaaripalveteta, st ainult pidulikul Missal, samuti viite hilisemale dekreedile, millega asendati nimetatud püha collecta e. kirikupalve sõnaselgelt „meie Kuningannat” nimetava palvega. Kuna Maarjamaana PN Maarjale pühitsus hõlmas ajalooliselt nii Riia peapiiskopkonda, Liivimaad kui Eestimaa misjonipiiskopkonna õigusjärglasena terve Eestimaa katoliku kirikut, siis FSSPX Eestis võib ilma praeguse Eesti kirikliku ülema piiskop Jordani spetsiaalse otsuseta pidada Riia peapiiskopi 1935.a. dekreeti traditsioonilist missaliturgiat pühitsevate katoliiklaste suhtes jõusolevaks ka praegu. Seetõttu lubas eelmisel aastal FSSPX Poola, Baltimaade ja Skandinaavia distrikti ülem isa Karl Stehlin Maarjamaa Kuninganna püha pühitseda avalikult Eesti patronaatpühana FSSPX kabelites Tallinnas ja Tartus ja käskis ette valmistada originaalallikale viitava missaformulari, et lisada see FSSPX poolt Eestis kasutatavatesse missaalidesse.

Mul on hea meel Maarjamaa Kuninganna kultuse uurija ja propageerijana seda püha teist aastat pühitseda siinses PN Maarja Puhtaima Südame kirikus ja täna õhtul Tartus, ning ma loodan väga, et meie Vennaskonna PN Maarjale pühendatud kirik Tallinnas ja kabelid mujal Eestis kujunevad Maarjamaa Kuninganna austamise erilisteks keskusteks Maarjamaal ja annavad tugeva panuse Maarjamaa religioosseks ja vaimseks taassünniks.

Maarjamaa Kuninganna, palu meie eest!

Maarjamaa Kuninganna, võta oma maa ja rahvas oma valdusesse!

Maarjamaa Kuninganna, tervenda meid ja too meile pääste oma pojalt Kristuselt!

Käesolev jutlus sai peetud Maarjamaa Kuninganna patronaatpühal 4. mail a. D. 2025 FSSPX PN Puhtaima Südame kirikus Tallinnas ja EELK Pauluse kiriku krüptis Tartus