Koostanud Toomas Vooglaid
Tabernaakel Blogspot, 21. mail 2013
Tallinna pühade apostlite Peetruse ja Pauluse katoliku kirik, Eesti Apostelliku Administraatori katedraalkirik
Avaldame Toomas Vooglaidi peetud blogist Tabernaakel võetud, 2000. aasta ja 2011. aasta rahvaloenduste andmete võrdlemisel tehtud analüüsi end katoliiklastena deklareerinud inimeste arvu muutumisest ligi tosina aasta jooksul. Huvitav on märkida, et see aeg kattub Msgr. Philippe Jourdani faktilise valitsemise ajaga Eesti Katoliku Kiriku üle, esmalt alates 1999. aastast Tallinna Rooma-Katoliku Koguduse preestrina ning samas Eesti Apostelliku Administraatori peavikaarina, seejärel alates 2005. aasta 10. septembrist juba täievolilise Eesti Apostelliku Administraatorina ja titulaarpiiskopina.
Isa Ivo Õunpuu, Katoliku Õpetuse Andmebaasi toimetaja.
* * *
Katoliiklasi oli 2011. aaasta rahvaloenduse andmeil Eestis 4501. 2000. aastal oli katoliiklasi 5745. Kahanemine 21,65% ehk veidi rohkem kui viiendik. Samal ajal kahanes rahvastik 2,32%, mingit kindlat usku tunnistajate arv 2,12% ja kristlaste arv 3,81%. Seega kahanes katoliiklaste arv oluliselt rohkem kui rahvastik üldiselt või usklike arv.
Vaatleme lähemalt, kustkohast see viiendik kadus. Saame seda vaadelda vanusegruppide, rahvuste, maa ja linna ning meeste-naiste lõikes.
1) Vanuselise struktuuri muutus.
Joonis 1. Katoliiklaste arv vanuserühmade kaupa 2000. ja 2011.a rahvaloenduse andmetel
Joonis 2. 2000.a andmed nihutatud kohakuti 2011.a andmetega (protsent kogu rahvastiku vanuserühmast)
Nagu näha, on Eesti katoliiklaskond nagu kahe küüruga kaamel. Absoluutarvudes suurem “küür” on 2011. a. 40-54 aastaste seas, väiksem 65-79 aastaste seas. Ent protsentides vanuserühmast on suurem just “vanem küür”.
Samuti on selgelt näha, et katoliiklaskond on kahanenud suhteliselt ühtlaselt kõikides vanuserühmades, st. ei ole nii, et kahanemine on toimunud peamiselt vanema küüru arvel suremuse tõttu. Alumine joonis (2.) võimaldab väita, et kadunud viiendikus on suur osa neid, kes kas on oma katoliiklikust usust lahti öelnud või ei soovinud 2011. a. küsitluses seda avaldada.
2) Rahvusliku koosseisu muutus.
Võrreldes teiste konfessioonide ja uskudega on katoliiklaskond kaugelt kõige rahvusvahelisem seltskond.
Joonis 3. Rahvusgruppide arvukus 2000. ja 2011. a loenduse andmetel
Katoliiklaste arv on küsitluste vahelisel ajal kasvanud vaid “muude rahvuste” seas ning jäänud samaks sakslastel. Ülejäänud rahvusrühmades on katoliiklaste arv kahanenud.
Ent milline on olnud suhteline muutus igas rahvusrühmas, st võttes arvesse antud rahvusrühma arvukuse muutust tervikuna?
Joonis 4. Muutus katoliiklaste osakaalus oma rahvusgrupis
Et muudatused oleksid paremini jälgitavad, kasutan viimasel joonisel logaritmskaalat alusel 2. Nähtub, et katoliiklaste osakaal oma rahvusgrupis on loendustevahelisel ajal kasvanud poolakate, sakslaste ja “muude rahvuste” seas. “Teadmata rahvustest” rääkimata. Lätlastest katoliiklaste osakaal on jäänud muutumatuks, teistes rahvusgruppides on katoliiklaste osakaal kahanenud.
Vaatame nüüd lähemalt erinevate rahvusgruppide struktuuri vanuserühmade kaupa.
Joonis 5. Erinevate rahvuste osakaal katoliiklaste seas antud vanuserühmas 2011
Sellelt jooniselt võib välja lugeda, et suuremad rahvusgrupid jagunevad nooremapoolseteks ja venemapoolseteks, millest moodustuvad ülalosutatud kaks “küüru”. Esimesse kuuluvad kindlasti eestlased ja venelased ning veidi vähem väljendunult ka “muud rahvused”. Teise kuuluvad valgevenelased, lätlased, leedulased ja poolakad. Mitte et see kellelegi eriline üllatus oleks. Järgneval joonisel on näha nende kahe grupi summaarne dünaamika vanuserühmades.
Joonis 6. Erineva vanuselise struktuuriga rahvusgruppide summaarne arvukus katoliiklaste seas 2011
Joonis 7. Eninevate vanuserühmade osakaal antud rahvusgrupi katoliiklaste seas 2011
See joonis kinnitab eelnevat tähelepanekut, et eestlased, vanelased, “muud rahvused” (ning lisaks ka armeenlased ja sakslased) katoliiklaste seas on nooremapoolsed, ehkki kõige suurem osakaal on nendes gruppides 30-49 aastastel. Ning valgevenelased, lätlased, leedulased ja poolakad (ning lisaks soomlased ja vähemal määral ukrainlased) on vanemapoolsed.
Lõpuks pildike rahvusrühmade osakaalu muutusest loendustevahelisel ajal katoliiklaste seas.
Joonis 8. Rahvusgrupi osakaalu muutus katoliiklaste seas rahvaloendustevahelisel ajal
Eestlaste osakaal on langenud 1%, venelaste osakaal on praktiliselt muutumatu (+0,03%), ukrainlaste ja valgevenelaste osakaal on kahanenud (vastavalt -2,36% ja -1,18%), lätlaste osakaal on jäänud samaks (-0,06%), leedulaste osakaal on kahanenud (-1,26%) ja poolakate osakaal ainsana märgatavalt tõusnud (+1,39%).
Tänaseks aitab.
LISATUD 25.05.2013.
Mõned arvandmed muutuste kohta katoliiklaste rahvuslikus koosseisus:
Tabel 1. Katoliiklaste osakaal rahvastikus tervikuna ja rahvusgruppides
| katoliiklaste % rahvastikust/ rahvusgrupist 2000 | katoliiklaste % rahvastikust/ rahvusgrupist 2011 | Muutus | |
|---|---|---|---|
| Rahvused kokku | 0,42% | 0,34% | -0,08% |
| Eestlased | 0,19% | 0,14% | -0,04% |
| Venelased | 0,20% | 0,16% | -0,04% |
| Ukrainlased | 0,99% | 0,44% | -0,55% |
| Valgevenelased | 4,76% | 3,90% | -0,85% |
| Soomlased | 0,64% | 0,31% | -0,33% |
| Juudid | 0,32% | 0,28% | -0,04% |
| Lätlased | 7,76% | 6,43% | -1,33% |
| Leedulased | 35,15% | 25,90% | -9,24% |
| Poolakad | 39,20% | 37,23% | -1,96% |
| Sakslased | 3,89% | 4,07% | 0,18% |
| Muud rahvused | 2,15% | 4,09% | 1,94% |
Katoliiklaste osakaal Eesti rahvastikus on vähenenud 0,08% — 0,42%-lt 0,34%-le. Oma rahvusgrupis on protsentuaalselt suurima kahanemise teinud läbi leedukad (-9,24%). Võrreldes teistega on olnud suhteliselt suurem ka lätlaste ja poolakate osakaalu kahanemine oma rahvusgrupis (vastavalt -1,33% ja -1,96%). Protsentuaalselt suurim kasv on toimunud “muude rahvuste” seas.
Tabel 2. Katoliiklaste arvu absoluutne ja protsentuaalne muutus ning rahvusgrupi osakaalu muutus
| katoliiklaste arvu muutus (abs) | muutuse % 2000.a katoliiklaste rahvusgrupist | rahvusgrupi % lahkunud katoliiklastest | |
|---|---|---|---|
| Kokku | -1244 | -21,65% | |
| Eestlased | -422 | -24,31% | 33,92% |
| Venelased | -153 | -21,46% | 12,30% |
| Ukrainlased | -169 | -58,28% | 13,59% |
| Valgevenelased | -233 | -28,04% | 18,73% |
| Soomlased | -44 | -57,14% | 3,54% |
| Juudid | -2 | -28,57% | 0,16% |
| Lätlased | -42 | -23,08% | 3,38% |
| Leedulased | -219 | -29,24% | 17,60% |
| Poolakad | -125 | -14,42% | 10,05% |
| Sakslased | 5 | 6,85% | -0,40% |
| Muud rahvused | 163 | 79,90% | -13,10% |
| Rahvus teadmata | -10 | -66,67% | 0,80% |
Katoliiklaskond tervikuna on kahanenud umbes viiendiku võrra, eestlastest katoliiklaste arv on kahanenud neljandiku võrra, ning eestlased moodustavad “kadunud” katoliiklastest kolmandiku.
Rahvaloenduste andmete võrdlev analüüs avaldati esmalt 21. mail 2013 Toomas Vooglaidi blogis Tabernaakel.